Eesti suvi 2020 vol 2 (laste-eri)

Siinkohal vist oleks paslik alustada uuest beebist, kes liitus meiega just sellel suvel, täpsemalt öeldes 10.juulil ja selleks on preili Isabella. Ta oli väga oodatud nii omas peres kui ka tädidel kui ka wannabe tädil ehk minul. Kuna tema sündimise päeval oli alles väga koroona ja haiglasse kedagi ei lastud, viisin neile sinna kingituse, õhupalli ei lubatud jätta (läheb katki, eksole) ja kuna õnneks koogid olid hästi pakitud ja peidetud, siis need sain sisse, kuigi pärast kuulsin, et toitu ka tegelikult ei lubata. Üsna pea aga saime beebile külla minna, võtsin endaga kaasa ka Lola, kellele tita väga väga meeldis. Ülejäänud suve on Isabella olnud täieõiguslik klanniliige, oleme teinud jalutusreise, käinud söögifestivalidel, mängutoas, kohvikutes ja muud. Ja ta on lihtsalt imeline! Tere tulemast seltskonda, printsess! 

Minu kingitud karu, kus peal kirjas "minu esimene mõmmi" 

Isabellade kokkutulek

Nagu isa, nõnda tütar

Sigridi sünnipäev ja Isabella katsik said ka ärapeetud ühise üritusena, mis toimus hoopis Arukülas ja oli oioi kui roosamanna ja nummi peokene.

See on minu selle suve uus sõps - Lissel

Olen saanud ka täieõiguslik tädi olla, oma Lolale peamiselt. Krisi (ja emmega) veetsime koos ühe nädalavahetuse, kui käisime tsirkuses ja jäätisepeol. Lolaga käisime kinos, koos Ae, Jani ja Märdiga, vaatamas multikat Edasi (Onward), siis kahekesi vaatamas filmi Trollid 2 ja teisel korral kahekesi Sipsikut vaatamas. Lolale täiega meeldib kinos, eriti, kui tädi ostab kommi ja popcorni (mida tädi ka teeb). Käisime ka uuesti ujumas, mäletatavasti eelmisel aastal pistis Lola riietusruumis kisama, kui me trikoo välja võtsime, seekord oli ta hoopis teises meeleolus ja ujus lausa suures basseinis. Ühel korral hüppas kogemata lausa ilma ujumisrõngata sinna sisse, siis küll korraks olid kopsud vett täis.

ja pärast ujumist haha

Kell 6.30, kui tädi oleks tahtnud natukeeenee kauem magada

Käisime ka Tartus, Lola läks Lilyle külla, mina Triinule ja Marile. Veetsime öö nende mõnusas häärberis ja käisime õhtust söömas La dolce Vitas, kus printsessid vaatasid kumbki oma telefonidest multikaid ja siis näitasid üksteisele ka, mis nende telefonist ikkagi tuleb. Meie Lolaga käisime veel McDonaldsis ka ja õnneks oli seal üheks mänguasjaks prillid, sest preili kaotas oma päikeseprillid kodus ära ja see oli suur draama ja ma lubasin talle uued osta. 

Hommikul 7.30 soovis preili õue minna

Lisaks käisime koos vanaemaga jälle Lottemaal ja mina pean küll tunnistama, et selle aastaga, mis eelmisest külastusest möödas, on Lola hakanud huvi tundma hoopis teiste asjade vastu. Kindlasti mõnes mõttes aitas kaasa ka see, et eelmisel aastal polnud Lolal aimugi, kes on Lotte, aga nüüd on ta juba rohkem kursis. Ja kui eelmine kord kõik igasugused tegelased pigem Lolale ei meeldinud, siis seekord jooksis ta kõigi juurde jutustama ja kallistama ja igale poole ronida tahtis ta ka palju rohkem kui eelmine aasta. 

Ja muidugi oli Lolal ka sünnipäev, väike preili sai nelja aastaseks. Kahjuks ei saanud ma ise tollel päeval haiglast välja (sellest pikemalt järgmises osas) ja ei saanud temaga tähistada, aga kuna mu kingitus talle oli kodus ootamas, siis vähemalt rõõmu sai ta sellegipoolest. 

Selle suve "projektideks" said mul Isabella (natuke vanem kui Sigridi Isabella) ja Lisette ehk alustasin tööd nende hoidjana. Isabella on aasta ja kolm kuud, Lisette oli alustamise hetkel natuke üle 6-kuu ja nüüdseks juba 9 kuune. Minu õnneks klappisin ma mõlema perega ülihästi, nii laste kui ka vanematega ja see teeb ju töötamise ainult lõbusamaks. 

Lisettest sai üldse minu karjääri kõige armsam beebi ja temast lahkumine on nii kurb nagu jätaks oma lapse maha. Me klappisime lihtsalt kohe ja elasime üle igasuguseid vahvaid aegu. 

Ja lisaks niisama tööle, abiellusid veel ka Lisette vanemad ja see päev oli meie jaoks ka väga pingeline, et kõik ikka sujuks ja emme-issi ei peaks muretsema rahulolematu lapse pärast. Algus oli paljulubav, pruutpaar jälgis oma ajakava ja meie Lissuga oma ning kella kuuest pidanuks meie kavad kattuma, aga väike preili ei arvanud oma vanemate pulmadest väga midagi ja kui ma siis ühel hetkel aru sain, et mina üksinda pean otsustama, mis me teeme, otsustasin, et me sõidame koju ära ja vanemad naudivad oma pidu. Olgugi, et võib-olla oli meil üsna raske seal kodus ka rahuneda, magasime lõpuks mõlemad ja kell kolm öösel tulin ka koju ära. Saime hakkama, sest isal ja emal oli tõesti maailma ägedaim pulmapäev! 

Ja ka beebi Adeele on mul juba mitu korda külas käinud, ühel korral oli ta nõus lausa ilma emmeta jääma, teisel korral küll kahjuks enam mitte, aga vahva oli meil sellegipoolest. 

-- jätkub --