Aasta 2019

Sarnaselt nii mõnelegi eelmisele aastale, võtan kokku ka 2019nda aasta, mis minu jaoks oli tegelikult suures plaanis positiivne ja tore, täis seiklusi, vahvaid otsuseid ja meeletuid emotsioone.

2018ndal aastal vaatasin ma 52 filmi, 2019ndal aga 50.

Reisimise poole pealt tundsin ise, et jäi kuidagi sel aastal väheks, kuigi aasta alguses sai kohe käidud kruiisil, kus skoorisin endale uueks riigiks Dominikaani Vabariigi ja ka Bahama saared.

Ja lisaks, küsimustik, mida ma olen täitnud juba alates 2015ndast aastast, panen selle siia ka sel korral.

1. Mida sa tegid eelmisel aastal, mida sa polnud varem teinud?

Ostsin omale auto

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?

Ma ei ole väga lubaduste andja ja vaadates eelmisi aastaid, siis olen samamoodi ka iga jumala kord vastanud. Siin ilmselt mängib rolli ka see, et ma olen alati aastavahetusele eelneval kahel nädalal ennast segi töötanud ja siis läheb selline pisiasi täiesti meelest ära.

3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?

Sel aastal oli mul vapsee beebibuum, korraga sain teist korda tädiks ja sündis ka mu sugulaste perre väike tüdruk.

4. Kas keegi su lähedastest suri?

Sel korral õnneks mitte.

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2020, mis puudus aastal 2019?

Seekord pean vastama, et ma tahaks omada lihtsalt lähemal elavat perekonda ja sõpru. Kusjuures, kahel eelmisel aastal olen vastanud, et tahaks meest ja eelmisel aastal, et tahaks oma Toyotat.

6. Mis riike külastasid?

Käisin neljas riigis, uuteks riikideks Bahama ja Dominikaani Vabariik.

7. Mis kuupäev aastast 2015/2017/2019 jääb igaveseks su mällu? Miks?

Kindlasti 30.10, mu vennalapse sünd.

8. Mis on selle aasta suurim kordaminek?

Oma Toyota

9. Mis oli su suurim läbikukkumine?

Ilmselt mu naiivsus inimeste suhtes, et usun alati kõigist parimat ja usaldan liiga pimesi.

10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?

Vot see oli vist mu rekordaasta, mis puudutas haiglaid, haige olemist, arstide külastamist ja analüüside tegemist. Eks mu kõht on mul olnud nõrk koht alati, aga kui kuue kuu jooksul kolmandat korda haiglas ja antibiootikumide peal olin, võttis veidi endalgi kõhedaks. Õnneks, ptüi-ptüi-ptüi, tundub, et kogu kemplemine Eestis sai lõpuks soovitud tulemuse ja septembrist saadik ei ole pidanud ka arusaamatute valude käes piinlema.

11. Möödunud aasta parim ost.

Toyota jällegi

12. Kelle käitumine teenib sult aplausi?

Ma arvan, et väljateenitult Brigitta, kes on minuga ikka sellised teed läbi käinud, et on käidud. Ja lisaks mu ema, tänu kellele mu unistus üldse teoks sai.

13. Kelle käitumine ajab südame pahaks?

Ka siin on väljateenitult ainult üks nimi, aga las see jääda sel korral nii. 

14. Kuhu läks enamik su raha?

Reisimine

15. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas?

Ma arvan, et kogu see auto ostmise teema oli üks suurimaid elevusi, lisaks suvetöö, mida tegin, aasta lõpu poole Norbertiga kohtumine

16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2019 meenutama?

See aasta vist polegi ühtegi sellist lugu

17. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:

i. õnnelikum või kurvem? Õnnelikum 

ii. kõhnem või paksem? Kõhnem

iii. vaesem või rikkam? Rikkam

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Raha säästnud (kusjuures, sarnaselt olen ma vastanud ka mõnel eelmisel aastal, aeg võib-olla õppust võtta)

19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?

Muretsenud

20. Kas sa armusid aastal 2019?

Jah

21. Kui palju üheöösuhteid?

Ei olnud ühtegi

22. Mis oli su lemmiksari või telesaade?

Love island ja You

23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?

Ma ei saa otseselt öelda, et ma kedagi vihkan, aga mõni inimene minu tutvusringkonnast on kindlasti minu jaoks palju negatiivsemas kirjas kui varem

24. Parim raamat, mida lugesid?

Kogu Susan Mallery sari Buchanide perekonnast, mida emps soovitas mul lugeda. Neljas jäi aastasse 2020.

25. Mis oli su suurim muusikaline avastus?

Vist ei olnud avastusi

26. Mida sa tahtsid ja said?

Autot osta

27. Mis oli selle aasta parim film?

Äkki ma ütleks, et Joker. See vähemalt oli kindlasti kõige meeldejäävam. Lõbusamatest filmidest Frozen 2.

28. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?

Mul oli hästi vahva päev, sain 28, käisin Vero Beachil lõunat söömas Oscariga, õhtuks sõitsin Fort Lauderdale, kus Triin üllatusena lasi mulle sushi buffees tuua koogi küünla ja lauluga ja käisime paadiga sõitmas. Väga väga armas oli. 

29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?

Kui kõik mu vahvad asjad juhtuksid perele ja sõpradele lähemal

30. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?

See on alati nii loll küsimus, mul pole mingit moestiili

31. Mis sind mõistuse juures hoidis?

Paar eelmist aastat olen vastanud, et mu ema, seekord tahtsin ma esimesena panna tema ja siis Sigridi ja ka Brigitta

32. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis?

Hmm.. vist ei olnud erilisi lemmikud

33. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?

Vaatasin oma eelmiste aastate vastuseid ja pean ütlema, et mida edasi aastad lähevad, seda rohkem suva mul on

34. Keda igatsesid?

Ikka Eestis olevaid inimesi ja Eestis olles USAs olevaid inimesi

35. Kes oli parim uus tutvus?

Norbert võtab siinkohal punkti

36. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2019 õpetas.

Õpi ära tundma vahet, kas Sa aitad kedagi või kasutab keegi Sind ära

TOP 10 Filmisoovitused:

1. A dog's way home
2. Little
3. A Dog's Journey
4. Ott Tänak movie
5. Fighting with my Family
6. Stuber
7. LionKing
8. Joker
9. Frozen 2
10. The Space between us

Seriaalisoovitus: You - no ülemõistuse äge seriaal, nüüdseks on väljas ka juba teine hooaeg, veel põnevam

Reisisoovitus: Pennsylvania - kui ilus osariik! Üleni roheline, mõnusad mäed, mõnusad inimesed, Philadelphia on nii ilus linn, jäin väga väga rahule. 

1. Bahamas, Nassau
2. Dominikaani Vabariik
3. West Palm Beach, USA
4. Orlando, Florida
5. Newark
6. Allentown, Pennsylvania
7. Cincinnati, Ohio
8. Philadelphia, Pennsylvania
9. Stockholm

Raamatusoovitus: Susan Mallery neli raamatut Buchahanide perekonnast

1. Minu filipiinid
2. Mehejaht
3. Minu maailm
4. Susan Mallery - Hõrgutav
5. Susan Mallery - Veetlus
6. Susan Mallery - Särin

Esimest korda:

1. Reisisin Brigittaga - ja ei läinudki tülli
2. Käisin Wendyses - kiirtoidurestoran USAs, päris tore, tänks Arvi, et tutvustasid
3. Käisin Bonefishis - mereanni restoran ehk pole päris minu maitsele
4.  Jõin maitseviina - ma ei tea, kus ma siiani elanud olen, aga vaarikaviin, siit ma tulen! 
5.  Ostsin auto USAs - juba mitmel korral mainitud, aasta üks eredamaid elamusi
6.  Sõitsin paadiga, juhtisin paati 
7.  Sain kingituseks e-lugeri ja kõlari - siinkohal kummardus Brigittale ja empsile
8. Töötasin banketil - ja olin sellega nii rahul
9. Restoran Pelm - T1 keskuse neljandal korrusel olev restoran, kuhu ma ikka päris mitu korda ka tagasi läksin, sest väga meeldis
10. Cinamon kino T1 - kino nagu kino ikka
11. Vaateratas T1 - ikkagi esimene Eestis, väga äge!
12. 4th of July pidu, raketid - esimest korda sain ma seda sündmust rõõmsa tujuga pealt vaadata, käisime countryclubis peol, kus toimus cookout, mis meie mõistes on põhimõtteliselt grillimine. Tantsiti, mängiti, õhtul lasti 23 minutit rakette ja no ikka suuri.
13. Pesapalli mäng - ei saanud minust selle fänni
14. Chili's - jälle üks restoran USAs, mis erilist elamust ega mälestust ei jätnud
15. Red Lobster - jälle üks restoran USAs, mis erilist elamust ega mälestust ei jätnud
16. Komu Hibachi - käisime seal mu hostperega, hibachi tähendab, et süüa tehakse Su silme all ja see toit enamasti on nomnomnom
17. TruKitchen - jälle üks restoran USAs, mis erilist elamust ega mälestust ei jätnud
18. Sake sushi - meie sushirestoran Verol, kõigi meelest parim siin, aga minu meelest on Takara ja Izziban paremad
19. Takara Sushi - nagu mainitud, minu meelest üks parimaid sushikohti Verol
20. Sõin laevas jänest, mis oli üsna veider minu jaoks ja oxi, mida ma isegi ei tea, mis see on, aga oli ka veider.

Ja siinkohal ma lõpetan ka. Veidi hilja sai see sissekanne see aasta, aga mis Sa teed, kui enne aega ei olnud. 

Elu Ameerikas: Karantiini elu

Kui ma veel viimases sissekandes rõõmsalt mainisin, et meie klubi kinni ei panda, vaid me järgime tervet hunnikut uusi reegleid, siis tänaseks tuleb tõdeda, et siiski reedel see uudis tuli, et laupäevast alates klubi suletakse. 

E-mail saadeti kõikidele memberitele ja napilt 20 minutit hiljem viskas nii rannabaari kui ka beachclubi restorani rahvast nii pilgeni täis, et hea, et kõik söögidki kätte said. Minul õnneks oli õhtune vahetus vaba, nii et ma ei pidanud tegelema nende 400 inimesega, kes süüa tahtsid. Igal juhul, laupäevast alates oleme me siis uues süsteemis, kus me teeme klubist ainult kaasatellimusi, ühtegi memberit sisse ei lasta. Nad muidugi üritavad tulla, absoluutselt. Alates esmaspäevast on meil ka uus graafik, sest meile üritatakse pakkuda nii palju tunde kui võimalik, mis sest, et tegelikult, olgem ausad, pole meil suurt midagi seal teha. Peamise töö teevad ära telefonis tellimuste vastuvõtjad ja köögitiim. Minu õnneks, mina olen siiani kõik vahetused olnud just telefoni otsas ja see on täitsa tore, vähemalt ei pea teesklema, et midagi teha on. 

Must huumor tööl

Klubis on kõik toolid-lauad kokku pakitud

Kuna uus graafik on üsna lasteaiagraafiku sarnane ehk vahetused on 7-13 või 8-14 ja 14-21, on meil vahvalt aega, et igasugu asju teha. Muidugi, eks ole raske neid asju teha, kui järjest kõik kinni pannakse ja kui suurest hirmust väga rahvarohketesse kohtadesse minna ei taha, aga õnneks elame me ju siiski Floridas ja rand on meist ainult 5 minuti autosõidu kaugusel.  

Ühe õhtu veetsime Meelika ja Brigiga Mulligansis, see oligi see sama õhtu, kui me saime teate, et klubi kinni pannakse, seega tegime joogid lihtsalt lahtise tuleviku jaoks. Ütleme nii, et meil küll palutakse kogu aeg säilitada rahu ja mitte paanitseda, aga kuidas Sa ei paanitse, kui kõik asjad pannakse järjest kinni, õrna aimugi pole, mismoodi palka maksma hakatakse, kojulennud tühistatakse järjest ära.. 

Pühapäeval korraldas Norbi meile kohtingupäeva, alustasime seda Toojay's brunchil koos mimosadega, edasi käisime Royal Pointe pargis ilma nautimas ning lõpetuseks läksime kinno vaatama filmi The Way Back, mis meeldis mulle oma sisult, sest ta oli suuresti korvpalliga seotud, aga muid liine ja süsteeme oli nii palju, et lõpuks see rikkus kuidagi filmi pointi minu jaoks ära, liiga palju üritati korraga. 

Pärast käisime veel Walmartis shoppamas ja no see oli nii tühi kui tühi veel olla saab.

Eile õhtul tegime me väikese pikniku rannas Norbiga, ostsime sushit ja subwayd, nautisime Whiteclawsid, päikeseloojangut, lainete kohinat ja üksteise seltskonda, väga tore õhtupoolik. Hiljem vaatasime veel filmi Spenser's confidence, Netflixist, mis oli täiega hea ja ma jäin nii rahule. 

Ja lõpetuseks jälle mõned pildid, mis mujale vahele ei mahtunud. Olge tublid ja terved, järgige ettekirjutisi ja loodetavasti järgmine sissekanne tuleb juba lõbusamates toonides. 

Helistasin Carnivali, et oma kruiisi jaoks allahindlust saada, täpselt nii kaua olin ma ootejärjekorras, et neid üldse kätte saada. 

Ma tahtsin täiega selle käruga minna Walmarti, aga see masin ei hakanud töölegi mu peale, ei olnud piisavalt paks.

Veel enne suurt paanikat jõudsime korra ka trennis käia, tänasel päeval me pigem ei lähe sinna, kuidagi üldse ei tõmba praegu. 

See vetsupaberi nali on küll ületanud juba kõik piirid, aga millal siis veel musta huumorit teha, kui mitte praegu, eksole.  

Elu Ameerikas: Märtsi kaks nädalat

Eelmisel reedel otsustasime Brigiga veeta ühe armsa sõbrannade õhtu koos, kuivõrd me viimasel ajal väga erinevate graafikute tõttu polegi saanud aega koos veeta. Valisime endale õhtustamiseks Cobalti restorani, mis on siin üsna fancy kuulsusega koht. Esialgu veetsime mõne aja õues, firepiti ümbruses, margariitasid nautimas ja läksime siis sisse, kus oli nii elav muusika kui ka hiljem DJ ja kus me kohtusime oma memberitega, kes armastavad eestlasi ja see mees, ta on nii umbes 60 äkki, istus meie lauda, rääkis meiega juttu ja tellis siis meile joogid. Ma ei hakka siinkohal üldse mainimagi, et teenindaja nägu oli üsna segaduses. Eelroaks tellisin mina tuna tartari ja Brigi valis fritüüritud krevetid mingis asjas, ma täpselt ei mäleta, aga mõlemad road olid imemaitsvad. Pearoaks valisime mõlemad lõhe spargliga, mis oli ime ime ime hea. Teenindus küll sakkis kõvasti, aga vähemalt toidud olid super ja üldises plaanis jäime rahule. Pärast läksime veel ka Riverside'i, aga me polnud kumbki eriti suures peomeeleolus, seega tegime ühe joogi ja tulime juba kella ühe ajal koju tagasi. Väga mõnus tüdrukuteõhtu selja taga. 

Ja viimase pühapäeva hommiku veetsime me ka koos Brigiga, sel korral käisime pühapäeva brunchil, sõime benedicti mune ja pannkooke. Käisime minu jaoks jälle uues kohas, nimega Baci, mis jällegi teeninduse poole pealt jättis kõvasti soovida, aga toit oli iseenesest täitsa okei. 

Eelmise pühapäeva veetsime me Norbiga koos, käisime Fort Lauderdales lõunat söömas ja West Palmis shoppamas ja kinos ning nautisime lihtsalt päeva eemal Vero Beachist. Vaatasime The Call of the Wild, mis tegelikult oli täitsa tore film, aga mind pisut häiris see, kui palju oli arvutiga tehtud ja lõpuks kuidagi ootasin ja ootasin seda pointi ja seda ei tulnudki, oligi ainult tore film. Õhtu lõpetasime Cheesecake Factorys, sõime kooki ja sõitsime siis koju. 

Mingil õhtul käisime me Airiga kinos, lambist otsustasime, et küsime töölt ära esimestena ja lähme. Saime aga super vara minema ja selgus, et film on alles kahe tunni pärast, nii et tegime kiire peatuse sushi restoranis ja läksime siis filmile, mille nimeks Invisible Man. See tundus treileri järgi siuke parajalt põnev ja õudne, aga pean ütlema, et kohapeal tahtsime me mõlemad oma püksid täis lasta. Ulmeeee, kui rõve film lihtsalt, kogu aeg oli õudne. Kusjuures, õudukas ta pole, ta on ikkagi thriller ja sci-fi. Aga oi jumal kui õudne.

PS! Alati, kui me Airiga välja lähme, küsib ta "Kas täna võib dressid panna?"

Eelmisel kolmapäeval käisime Meelika, Airi ja Catalinaga rannas päevitamas ja otsustasime siis hetkeajendil, et lähme hoopis Mulligansi ja joome midagi. Sellest "joome midagi" sai üks suur pillerkaar, nii et paar tundi hiljem läksin ma kodus korraks magama ja ärkasin neli tundi hiljem. Hästi okei viis oma vaba päeva veeta. 

Üle ega ümber ei saa ka tööst, nii et räägime sellest ka. Üks mu lemmikutest kaptenitest, Sasa, läks John's Islandilt ära, sest ta sai mingi hea pakkumise Kanadas, millest ei saanud loobuda. Oma viimasel õhtul pidas ta lineupil ja kõne ja no, ma ei saa öelda, et see oleks väga lihtne olnud, ma hakkasin nutma umbes teisel sekundil ja nutsin põhimõtteliselt terve õhtu. Ma olen nagunii emotsionaalne ja see õhtu oli minu jaoks kohe eriti raske. Paar päeva hiljem käisime tööseltskonnaga bowlingut mängimas, viimast korda Sasaga koos. 

Lisaks on meil tööl korralik koroona-paanika, mis mind iseenesest üsna külmaks jätab. Ma olen hästi suur saatusesse uskuja ja sellepärast ma eriti ei põe ka, aga teised ikka põevad ja nii saan mina ka sellest osa. Peame kogu aeg käsi pesema ja desifitseerima toole ja uksi ja laudu ja menüüd on ühekordsed, viskame kogu aeg prügikasti ja lõpuks tuli täna veel uudis, et meile ei anta enam sooja toitu ka, sest buffee ja väga vastuvõtlik bakteritele ja nojah. 

Ma ei hakka üldse mainimagi, et just tuli pressiteade, et Trump sulges piiri Euroopa vahel, ei mingeid lende sinna, ei mingeid lende sealt siia. Väljaarvatud UK-st. Lõbus lugu küll. 

Aga muidu on tööl tore, alustasin oma rannakarjääri, mis on mu vaieldamatult lemmik vahetus nüüdseks, sest see on nii lõbus! Muudkui päevita ja tee inimestele kokteile ja söö ise hotdoge ja siis jälle päevita ja vaata laineid päev otsa. Paradiis. 

Üks laud oli lihtsalt nii complicated, et ma üritasin vältida seda, et köögist tullakse minu käest midagi küsima.
Olgu mainitud, et köögist tuldi küsima...

Üks päev üks meie bartenderitest otsustas testida mu vastupanuvõimet ja tegi mulle mitu tundi järjest ainult selliseid magustoite, mille peale mu kõht tegelikult otsad annab ja tahtis vaadata, kas ma suudan vastu panna. Ta isegi leiutas hashtagi gerlisuffersalone ja pani need paberid üle klubi ülesse. Et kui ma murdun, siis ma olen selles valus üksinda, keegi mind ei lohuta. Väga normaalne. 

Ma jäin ellu.

Brigitta üksinda tegi tööd

Oo need ilusad hommikud

iPad kuumenes üle, oh neid apple tooteid küll
PS! Tal on vihmakindel korpus peal, ei saanud niiskuskahjustust

Airi üks päev oli prof, pani kõik pallid püsti kolme sekundiga

Kui me üritame tõsised olla

 Ja eile õhtul tegime Briga degusteerimise uute WhiteClawde näol, sest see firma andis välja neli uut maitset suveks. Ma taipasin alles praegu, et mis mõttes suveks, praegu on märts, aga vist see ongi see tore asi Florida juures, et aastaringselt võib asju välja anda "suveks."

PS! Tangerini maitseline on sõna otseses mõttes Fanta maitsega (minu uus lemmik) ja sidrunimaitseline on nagu vichy vesi. Aga alkoholiga.

 PS! Ma pidin reaalselt järgmisel nädalal rõõmsalt Mesikäpa šokolaadi mugistama ja elust rõõmu tundma ja nüüd.. fuck you, Corona.