August

Geelika babyshower - meil on suguvõsas sel korral nii lahedalt, et me ootame novembris ilmselt sisuliselt ühel nädalal kahte beebit, üks on mu vennalaps ja teine siis sugulaste laps. Pöialpoiste põlvkond treib hoolega. Igal juhul korraldati Geelikale tema sõprade poolt ka babyshower, mis minu jaoks on endiselt kahetise väärtusega, kuivõrd see on siiski Ameerika komme, mis meil Eestis küll populaarsust kasvatab, aga samas, mida siiski 100%-liselt pole suudetud siia üle tuua. Selles mõttes, et Ameerikas on babyshower see, kuhu tuuakse kingitusi ja katsikud nende jaoks ei ole mitte midagi, meie jaoks on nagu vastupidi pigem. Pidu ise oli armas, me mängisime mõned mängud, nagu näiteks beebitoitude proovimine ja arvamine, mis maitsega on (ma olen pea 13a lapsehoidja olnud ja pole kunagi suutnud neid püreesid ise süüa), muinasjuttude vestmine (te ei kujuta ette, kui paljusid muinasjutte me teame, aga tegelikult nendest mitte midagi ei tea), filmide lausete/muusika ära arvamine (ma ei suutnud lõpuni välja välja mõelda, kuidas on Frozen eesti keeles), pimesi esemete ära tundmine, lapsega seotud riided ja asjad ja viktoriin/küsimustik tulevase lapse kohta. Me isegi joonistasime teda. Haha. 

Kalevi fänniüritus Illustes - ma olen Kalevi fanclubis olnud vist mingi kümme aastat juba, võib olla tegelikult 7 ja antud üritus on korraldatud juba 13 aastat (äkki panen mööda) järjest ja see aasta oli mul esimene, mil ma sinna ka sain minna. Tavaliselt mul peres alati teised käivad, sel aastal olin mina ainus. Tollel hetkel, kui see toimus, oli mu elus periood, kus ma jooksin kogu aeg ringi ja kogu aeg oli vaja midagi teha, kuskile minna, kellegagi rääkida ja ma tundsin, et ma nii tahan eemale kärast ja just seda Illuste mulle pakkus. Suur ja ilus mõis, sõime õues suppi, õhtul grilli, käisime saunas, mängisime korvpalli, võrkpalli ja saalihokit ja jooksime ringi, magasime kämpingus ja käisime kuivkäimlas ja pesime hambaid sellise tehnoloogiaga, et oioioi.. täielik lapsepõlve nostalgia tuli, kui me pidevalt ringi reisisime ja kämpingutes magasime ja elasime. Ja see värske õhk ja vaikus. Ühesõnaga, minu jaoks väga vajalik patareide laadimise nädalavahetus ja fänniseltskond tegi selle ainult veelgi mõnusamaks. 

Hommikusöögi pitsid

Spordilaager

Maailma kõige nämmam supp! 

Kariina ja šokolaadikohvik - ühel toredal (ja soojal) päeval käisime Kariinaga tsillimas ja söömas ja pärast söömist tuli meil suur magusaisu ning kuivõrd me juba kõndisime mööda vanalinna kaloreid maha, viis Kariina mind ühte vegan šokolaadikohvikusse Karutalušokolaad, mille omanik (kui ma nüüd mööda ei pane) oli Rootsist vist ja kõik šokolaadid neil seal on veganid. Tähendab, kõik asjad seal on veganid. Ma sõin suure vastlakukli, vabandusega, et ma veebruaris ju ei saa, ostsin kotitäie šokolaade - bounty, snickersi, bailey'se ja mündimaitsega ja snikeckersi oma oli mu lemmik ning bounty napilt teine. Mis oli eriti armas, oli see, et kohvikus pakuti tasuta teed kukli kõrvale ja kogu see atmosfäär oli kuidagi nii kodune ja armas. 

Võrus - esimest korda elus viis mu tee mind pealinnast täitsa Eesti teise otsa ehk veetsin nädalavahetuse Võrus. Seal nimelt on Brigi kodu ja ma olin juba ammu tahtnud sinna minna ja sarnaselt Illuste nädalavahetusele, tahtsin ma jälle linnakärast eemale ja saaks ainult loodusesse. Sõitsin uhkelt Tallinnast bussiga, neli ja pool tundi, buss oli täiesti täis ja ma istusin esimeses pingis, kus õnneks oli laud, mille peale ma ennast kenasti magama sain asetada. Kohalejõudes tuli Bri mulle vastu, ma ei kommenteeri, millise sõiduvahendiga, aga vähemalt tuli Nipernaadi viinaga, noh, nagu ikka, maapidude värk. 

Käisime Maxima XXXis shoppamas ja sõitsime siis tema juurde, kus sättisime endale õue mõnusa snäkilaua ja avasime siidripurgid. Tutvusin ka Bri empsiga, kes on lihtsalt maailma kõige armsam ja süütum emake, selline hea ja armas ja küsib laupäeval kell 10, kas ma ei kavatsegi ärgata (mis sest, et ma kell 6 alles koju jõudsin). Esimesel õhtul läksimegi linna peale peole, käisime Rannabangalos, käisime klubis Tartu, kus esines Reket, woohoo ja sõime öösel kuskil burksiputkas veel burksi ka. Nagu mainitud, koju jõudsime kell 6. Vägev pidu, aga ma siiamaani (kuu aega hiljem) tunnen, et sellest peost mulle täiesti piisas järgmiseks mitmeks kuuks. 

Kell kuus hommikul koju jõudes

Teisel ja kolmandal päeval me tegime kultuuri ja ekskursiooni, käisime Taevaskojas jalutamas, nautisime ilusat ilma ja värsket õhku ja seda, et metsas netti ei ole ning käisime ka Võru kuskil õllekas söömas. Tamula järve ääres käisime. Eesti pikimal rippsillal (ma pole faktis kindel, aga keegi peol ütles) jalutamas ning pesapuu vaatetorni juures käisime ka. Laupäeva õhtul tegime sauna ja käisin tiigis ujumas, nii külm, aga nii hea. Brigi tutvustas mulle ka vihtlemise kultuuri saunas, mille peale ma kisasin nagu siga aia vahel ja sain aru, et see küll minu jaoks ei ole. Ja pärast pesime saunas kopsikuga ja oh issand, kui rõõmsaks see mind tegi, nagu vanasti saunas, tõeline nostalgia. 

Elu minuga vol 1

Elu minuga vol 2

Ei teadnud, et pilti tehti

Brigi ema lilleaed, O M  G

Kass, kellele keegi ei meeldi, meow

Elu minuga vol 3

Elu minuga vol 4

Peojärgsel hommikul enne Taevaskotta minekut käisime poes ja kui ma maksma hakkasin, tegin rahakoti lahti ja küsisin kõva häälega, et mida perset, kus mu pangakaart on? Samal hetkel astus keegi mu seljatagant ette ja ütles, et ta maksab ise mu asjade eest. Juhtub ainult Võrus.

PS! Pangakaart oli kodus tagi taskus.
PS2! Hiljem tuli mul meelde, et mul oli ju teine ja kolmaski kaart rahakotis, aga need sel hetkel ei tulnud üldse meelde.