Kui me alguses Floridasse tulime, läksin üsna entusiastlikult kohe jõusaali, küll ainult basseini osasse ujuma, aga liiga entusiastlikult siiski, sest mu jalale ei meeldinud see üldse. Iseenesest veider, kuivõrd vesi võiks olla hea taastusravi, aga võib-olla ma siis ei osanud hästi. Igal juhul jäi pärast seda pikk pikk vahe sisse, hoidsin ennast ja nüüd olen umbes kaks nädalat olnud tagasi jõusaali rütmis, peamiselt kõhtu-õlgu-käsi treenides, aga avastasin ka näiteks, et rattaga sõitmine on väga hea, sest keharaskus ei lange otseseselt jala peale ja nii ei saa ta koormust liiga palju. Üleeile sõitsin lausa 10 kilomeetrit ära, nii ekstaasis olin.
19.detsembril pidime tüdrukutega välja minema, et pole ammu midagi koos teinud, aga lõpuks oli meil vähendatud koosseis Brigitta, Meelika ja mina. Mitte, et õhtu oleks kuidagi vähem lõbusam olnud. Alustasime Sol Mari kokteilibaaris, liikusime edasi Grind and Grape'i (me olime tegelt jalutades teel Boilerisse, aga Grind jäi tee peale ja me olime liiga ahvatletud, nii et läksime sinna ka) ja sealt edasi siis lõpuks Boilerisse. Esimeses kohas tegime margariitad, aga kuna need olid 13 dollarit (eelmine kord olid mingi 8$), siis me pettusime ja läksime minema. Teises kohas hakkas see lollus peale, mille pärast ma järgmine päev surema pidin, nimelt tellisime mingeid jõulu erijooke. Ma isegi ei mäleta nime, mingi Hollyjolly ja Feliz Navidad vist olid. Head küll, aga kunagi ei tea, mis nendesse pannakse ja need erijoogid on alati halb mõte. Mitte, et see oleks meid tagasi hoidnud minemast kolmandasse kohta ja tellima seal veel mingeid jõulujooke, minu oma oli mingi piparmündi kommiga lausa. Aga õhtu ise oli ju väga tore.
Järgmisel päeval muidugi nii tore ei olnud.
Ja siis veel oli selline õhtu ka, et tegin ise 156 inimest. Oi, ei olnud tore.
22.detsembriks küsisime siis endal töölt vabaks, et saaksime ka jõule pidada. Keiri ainsana ei küsinud, nii et tema liitus meiega hiljem. Enamikele meist anti ka järgmine päev vabaks, ilmselt George mõistis, et elulooma poleks meist nagunii olnud. Need, kes tööle minema pidid, surid seal sõna otseses mõttes. Alustasime siis umbes 2-3 paiku, kokkasime sushit, sest Airi on sushikokk, nagu ma varasemalt olen maininud. Mitte eriti traditsiooniline jõulusöök, aga mis nendes Florida jõuludes üldse traditsioonilist on, eksole. Joogiks tegime pooli/punchi, kuhu me keerasime sellise hunniku viina sisse, et ma üldse ei imesta järgmise päeva olekut. Tantsisime ja laulsime eesti laule keskööni, nalja sai kamaluga, kõht oli täis, kurk ei olnud kuiv. Ja mis sellest, et Meelika väidab, et ta pole elusees kuulnud Renate Suveõhtud laulu (meil on video, kus ta laulab seda kõva häälega kaasa), oli ju ikkagi väga mälestusväärne õhtu.
Tegime ka koledate kampsunite dresscode'i, sest miks mitte.
Pildid tulevad läbisegi, sest kogu see õhtu on üks suur läbisegi.
PS! Kellel on TikTok, saab minna meie suurepärast tantsuesitlust sinna vaatama (kasutajanimi on GerliPommer) HA HA HA
 |
| Ma näen välja, nagu ma oleks terve õhtu nutnud, aga mul oli sel ajal hullllll värk silmadega, iga kord kui mingit meigiasja peale panin, tõmbasid räigelt punaseks ja paiste ja vesiseks jne, nii et jah.. see tavaline olek |
 |
| Seiske nüüd ilusti, näidake oma kampsuneid |
23.detsembril tähistasime Norbertiga jõule, sest päris jõulude päevadel olime me kõik tööl. Esialgu läksin tema juurde, vahetasime kingitusi, tal läks sel aastal ses mõttes lihtsalt, et ma näitasin ette, mida ma tahan ja tema siis lihtsalt ostis ära. Mina talle kinkisin New Yorgi reisi, kuhu me veebruari alguses plaanime kolmekesi (Airi ka) minna. Hiljem läksime Outback Steakhouse'i sööma, mis on üks parimaid restorane siin kuni tseki kättesaamise hetkeni.
 |
| Alguses lasin tal avada paki ja leida mütsi ja salli ja alles siis ümbriku põhjusega, miks tal neid vaja on |
 |
| Kirjutasin armsa kaardi tekstiga, et me lähme New Yorki |
24.detsembril siis lõpuks jagasime kingid ära ka Brigittaga, tegin meile sellise tavalise õhtusöögi, sniksid-snäksid, sest me polnud kindel, mis kell Brigi töölt ära saab ja polnud mõtet hakata mässama mingi fancy asjaga, kui ta keskööl koju jõuab. Sõime juustu ja viinamarju ja jõime veini ja avasime pakke. Mina oma pakkidest leidsin kauaoodatud valge pehme karvase pleedi ja kehakoorija ning miski pidi veel postis olema ning Brigi oma pakkide sisu eeldatavasti tahab saladuseks jätta. Igal juhul mõlemad rõõmsad.
Ja 25.detsembril, mis on ameeriklaste õige jõulupäev, olin ma jälle tööl, kuhu Rogersid tõid mulle üllatuseks kingituse, isetehtud toffifee või mis iganes see sõna on, Brooke ise tegi ja Payton tõi kallistustega ära.
Ja lõpetuseks pildid hoopis kodust. Kui ma tavaliselt olen jõulude ajal ülikurb ja igatsen koju, siis sel aastal üldse ei olnud, kuidagi sain kõikidega teha videokõnesid ja olla osa kõikidest üritustest ja tänu sellele läks palju vahvamalt. Lisaks kindlasti ka see, et me siin seekord esimest korda tõesti tähistasime jõule, varasemad aastad on see kuidagi sujuvalt ülelastud olnud, sest meil alati kõige kiiremad päevad tööl.
 |
| Mu seitse pöialpoissi oma peredega, kunagi oli meid kaheksa, vaadake nüüd... |
 |
| Ah see Lola, täielik tädi laps |
 |
| Vanaisa on päris tegija |
 |
| "Teedel võib kohata pisut jääd.. .. täna Floridas." |