Elu Ameerikas: Karantiin vol 98822 ja Brigi sünnipäev

Kui veel eelmises blogis ma rääkisin, et enne uue kuu saabumist peaksin ma jõudma koju, siis.. olgem ausad, nagu ma ka ütlesin, siis sellesse ei usu mitte keegi peale minu ise ja kuna SAS lahkelt mõni aeg tagasi mu piletid ka ära tühistas, siis bye Estonia, siia ma jään. Plaanimuutus on täpselt selline, et ma lähen hoopis koos Brigi, Reelika ja Meelika (ning veel umbes 20 inimesega John's Islandilt) suveks tööle ja elama Maine, osariiki, mis on meist 24 tundi ülespoole. Paar päeva tagasi lahkelt näitas ilmateade sealseks ilmaks 3 kraadi ja tundub nagu -2. Ma olen hästi põnevil, nagu te võite aru saada. Not really. Nii, et ühesõnaga ma siis peaksin koju tulema äkki kuskil septembris korraks, et oktoobris jälle Floridasse tulla, aga olgem ausad, siin selles maailmas pole enam mitte midagi kindel, nii, et iial ära ütle iial. 

Eelmisel reedel läksin oma Toyota beebiga autohooldusesse, sest tal oli mingi tehaseviga seotud airbagidega ja muud uhked sõnad, millest ma midagi aru ei saa, nii et lõpuks kõikide asjade tulemusena ma ostsin tollel päeval hoopis uue auto, vahetasin nii-öelda vana uuema vastu ja enam polegi mul babygirl, vaid hoopis bossy boy. Uuel autol on mitu lisa, mida vanal ei olnud ja mitu asja, mida ma vana puhul igatsesin (esimese auto ostmine, suures joovastuses ei jõudnud väga midagi jälgida seal), nii et ma olen rahul. Emps muidugi ütles mulle vahvalt, et "kui raha on ja meeldib, siis miks mitte." Ega ta just kõige targem otsus mu elus polnud, aga õpime õpime. 

Ma allkirjastasin ükshaaval kõik need paberid, oh jõuaks ometi see USA natukene Eestile online süsteemides järele

Ehk siis nagu aru saada on, tegime kohe samal õhtul autoliigud ka

Kolmapäeval oli Brigitta sünnipäev ja kes mind tunnevad, teavad, kuiiiiiii väga mulle meeldivad sünnipäevad. Enda omad, teiste omad, eriti head on just teiste omad, kui saab üllatada ja igast pulli teha. Kuna minu ja Brigi sünnipäevad on hästi lähestikku, siis me üks õhtu istusime diivanitel ja arutasime, et mis me kingiks tahaksime. Teate, üsna raske on, kui kõik poed on kinni ja kõik, mida vaja, on ammu juba ära tellitud endale, eksole. Niisiis andis Brigi mulle mingi 20 varianti ja mul oli päris keeruline otsustada, aga tegin lõpuks valikuks Swarovski kõrvarõngad, sest printsess teatas, et ta tahaks kõrvarõngaid, aga alla Swarovski üldse ei hakka rääkima (see muidugi oli nali). Lisaks ostsin ma kaks termostopsi, talle musta, mulle roosa, kuhu peale on kirjutatud "We are best friends because everyone else sucks." Ja üks kingitus on veel tegelikult, aga see pole endiselt kohale jõudnud, nii et ma ei saa sellest veel rääkida. 

Igal juhul keskööks organiseerisin ma meie ukse taha kingitused õhupallidega, tänud mu kuritöökaaslastele ja kuigi esialgu ma plaanisin selle üllatuse teha hommikul, siis asjaolude tõttu, näiteks, et õhupallid sõitsid konditsioneeri tõttu vastu ust, tegin ma plaanid spontaanselt ringi ja panin hoopis täpselt 00.00 tule põlema ja tõmbasin ukse lahti ja karjusin PALJU ÕÕNNNEEEE!!!! Brigi oli just läinud voodisse ja pannud tule kustu, nii et üllatus oli hea. Lõpuks pool üks saime me läbi elevuse siiski magama, sest äratus oli meil 5.45, sest printsess teatas, et tema pole näinud päikesetõusu üldse ja no, kui printsess tahab päikesetõusu, siis päiketõusu ta saab.

Sel korral sai lausa koos šampuse, maasikate, kohvi, saiakeste ja koogiga. Ja too hommik oli nii nii ilus, parajalt jahe ja karge, aga jõime pudeli šampust nii kiiresti ära, et ei saanudki midagi aru, tort maitses ülihästi (ostsin esimest korda külmutatud cheesecake lõigu vahukoorega, jõhkralt hea oli). Istusime rannas lõpuks mitu tundi, inimesi oli ülivähe (sest tegelikult rannad on ju seaduse järgi suletud) ja hommik oli väga kena. Pärast me muidugi vajusime magama tagasi, sest viis tundi und karantiiniajal on sulaselgelt liiga vähe. 

Neljapäeval otsustasime me koos sünnipäevapeo teha, sest kuigi alguses me seda ei plaaninud, siis lõpuks sai selgeks, et nagunii minu sünnipäeval on meil "töönädal" ja siis ei pruugi sellist võimalust olla, sest praegusel hetkel 9st eestlasest 8 olid järgmisel päeval vabad ja that is something. Üleüldiselt me ei tohi siin pidusid teha ega koguneda, nii et hoidsime madalat profiili, keegi midagi sotsiaalmeediatesse ei laadinud ja hoidsime seltskonna üksnes sini-must-valgena, et kellelgi poleks mingit ütlemist. Mängisime paar mängu, oli täiega tore, kõik õppisid meid tundma ja tegelikult viimase kaardimänguga ka õppisime üksteist tundma. Jõime ära mingi 25 liitrit booli, sõime kartulisalatit ja viinerit, kõigil oli hea olla ja Barbara (üks ungarist pärit foodrunner) tegi meile tellitult koogi ka.

Ise tegin lavaširullid, siuke nostalgialaks

Üks Serbia tüdruk näiteks vallandati John's Islandilt ja saadeti naaksu, sest ta tegi peo oma korteris. 

Hmm, mis veel? Töö suhtes mingeid uudiseid pole, endiselt nädal tööl, nädal vaba ja ma olen veetnud KÕIK vahetused telefoni otsas. Järgmisest nädalast on nii palju muutusi graafikus, et enam ei ole hommikusööki ehk meie vahetus hakkab kella 7 asemel kell 10. Arvake, kes selle üle kõige õnnelikum on? Aga nagunii on meil Brigiga viimane nädal John's Islandil, nii et võtame sellest siis viimast. 

Ühel päeval käisime Brigiga pildistamas, mul on see iga-aastane sünnipäevapildi traditsioon, nüüd äkki vist juba seitsmes aasta läheb, nii et tuli käia. Me olime mega kiired, pooleteise tunniga neli kohta, 5000 pilti ja tehtud. Asjalikud tüdrukud. 

Ja ma tahan siin ühe asja veel ära märkida. Nimelt, ma olen eluaeg rääkinud, kuidas ma ei tee süüa ja mina ainult tellin ja mul pole aimugi, kuidas süüa teha. Kõik teavad seda. Aga siin on tekkinud selline värk, et me mõlemad teeme ikkagi päris palju süüa, vahel koos, vahel eraldi ja ma pean ütlema, et ma polegi kõige hullem eksemplar. Nii, et nüüd ma panen siia kõik need pildid, kus peakokaks olin mina ja kaks, kus kokkas Brigi - pannkoogid ja kotletid (ja mõlemad olid nii nii head). 

Meie Mehhiko õhtu tacode ja nachodega ja Euroopa siidriga, Stella firma tuli välja European cideriga ja külmalt maitseb tõesti nagu kodu oma

Steak, New York Strip ja juustu risoto (maailma parim asi) ja kurgisalat hapukoorega, nämm 

Ok, see on pettus, need tulid Walmartist

Lõhe, jälle selle sama juustu risoto, avokaado ja ahjukartulitega

Basiiliku ja päikesekuivatatud tomatitega pesto ja pasta ja sugar snap peas (ma ei tea, mis need eesti keeles on, aga need mu totaalsed uued lemmikud snäkid) ja kana ka.

Pannukad nussaga

Mingil vabal päeval sattusime Briga kuskile loodusparki/metsa/džunglisse, mis tekitas nii kodutunde ja ronisime üles vaatetorni, kus ei olnud mitte kedagi peale meie, nii et me saime seal rahus istuda ja päikest võtta ja Whiteclawsid libistada.

Ja nagu ikka juba tavapäraseks saanud on, lõppu veel mõned hunnikud pilte, millest pikka juttu ei ole. 

Brigi tuli üks hommik koju üllatusega

Käisime ka üks päev jalutamas

Ja jälle jalutamas

Kui hakkasin pakkima Sigridi ja ta perekonnaasju kokku, et saaks Eestisse saata. Konkreetne ladu mu korter.

Brigi ostis mingit uut rummi jooki jumal teab millega, aga see nagu piim

Barbara tehtud kook jällegi, sealt ma idee saingi, et ta mulle ka teeks

Mu Airi tööhoos

Ja mina tööhoos

Keir Rainer oli minu esimene hoiulaps (kui ta oli 1a) ja ta sai 14. Midaaaa... 

Mu ema kinkis mulle mõni aeg tagasi Marilyn Kerro kristallkäevõru, aga see läks ühel päeval väga õnnetult katki ja kuigi ma üritasin nendega kontakti saada, et kas seda annaks parandada, siis mind ignoreeriti, nii et ma otsustasin, et tellin siis endale hoopis uue. Mulle meeldib see kristallide värk. Seekord siis valikuks selline. 

Mina, Erica ja Karen tööhoos

Ükspäev musu helistas mulle, rääkisime mingi kolm tundi juttu

Meie ühe õhtu tellimus.. mis teha, kui silmad on suuremad kui isu

 Ja paar pilti kodust ka:

Ja palju palju õnne sünnipäevaks Eterile, kellel Eestis juba on sünnipäev :)